Otse põhisisu juurde

Ergonoomika


Ergonoomika

19. september 2017 - Maie Tamm

Külastasime oma klassiga Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, kus kogesime väga elamusrohket päeva. Meie tundi viis läbi õppejõud Maie Tamm, kes juhatas meid klassiruumi ning käskis meil jaguneda 3. kuni 4. liikmelistesse rühmadesse, et edasiselt oleks mugavam liikuda ning kõik saaks õppevahendeid kasutada. 

Järgnevalt jaotas õppejaod meie rühmad ratastoolidele ning lasi ise valida meie rühma seast patsiendi. Õppejõud tutvustas meile ratastooli ehitust ja rääkis patsiendi turvalisusest, mida pidime järgnevates ülesannetes jälgima. Peale teoreetilist osa saimegi hakata ise patsiendi liikuma koolimajas. Pidime jälgima patsiendi istumisasendit ning pidevalt küsima tema heaolu kohta, et vältida patsiendi tervisliku seisuse halvenemist. Esimeseks ülesandeks anti meie rühmadele patsiendiga lifti siseneda ning sellega sõita fuajeese, kus oli rohkem ruumi ratastoolidega liigelda. Mõne aja jooksul vahetasime patsiente seni kuni kõik said proovida patsiendi rollis olekut. Järgmiseks ülesandeks seadis õppejõud meile ratastoolis olevat patsienti vedada trepist nii üles kui ka alla. Selle teostamiseks oli vaja vähemalt kahte abilist, kes liigutaksid ja tõstaksid ratastooli. Seda teostasime õppejõu valvsa pilgu all, et keegi viga ei saaks ega haiget endale ei teeks.
Kaasõpilased Christer ja Mark
ratastooliga ülesandeid tegemas, 
pilt: Hans-Andero Kivi

Samuti saime proovida kahe erineva funktsiooniga kargu kasutamist ning nendega liiklemist nii kaldteel, treppidel kui ka libedal põrandal. 

 Õppejõud Maie oli ise väga viisakas ja toreda suhtumisega, kes tundis end tundi läbi viies vabalt ning ei pidanud kellelegi midagi halba ette heitma. Kooli peal liikusid ka õpilased, kes lõid hea keskkonna vahendite läbi praktiseerimiseks.

Minu pean sellist õppepäeva enda jaoks oluliseks, sest mitte kunagi ei oska oodata mõne õnnetuse juhtumist ning selle tõttu hakkama liiklema ratastooliga või karkudega, mille juba praegu läbi praktiseerimise. See arendas kindlasti suhtlemis oskust ning üldisi teadmisi ohutusest.

Hans-Andero Kivi

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõrva-nina-kurguhaigused

Kõrva-nina-kurguhaigused 30. jaanuar 2018 - dr. Indrek Aus 30. jaanuaril käisime klassiga Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikumi osakonnas. Meid võttis vastu dr. Indrek Aus, kes oli väga energiline ning hea huumorisoonega.  Meie loeng algas kohe huvitava röntgenpildiga, millel täiskasvanud inimene oli alla neelanud sõrmuse. Dr. Aus rääkis kohe meile lähemalt sellest õnnetusest, kus abieluettepaneku käigus pandi joogi sisse sõrmus ning kogemata neelati see alla. Selliseid õnnetusi juhtub tihti peale lastega, kui lapsed panevad võõrkehi suhu, ninna või kõrva. Kõige sagedamini tullaksegi arsti juurde, kui laps on pannud endale kõrva legoklotsi, herne või kirsikivi ning seda enam kätte ise ei saada. Kõrva ehitus, pilt:  Viide Edasi võtsimegi teemaks kõrva ehituse. Kõige tähtsamaks kõrva osaks on kuulmekile, mis hoiab kõrva sees olevat rõhku ning aitab inimesel kuulda. Kuulmekile katki minemisel kasvab see ise umbes 10 päevaga kinni ning kui ei kasva, siis operats...

Dermatoloogia

Dermatoloogia 31.oktoober 2017 - dr. Külli Kingo Deramatoloogia on õpetus nahahaigustest, millest käis rääkimas meile dr. Külli Kingo minu enda koolis Tartu Tamme Gümnaasiumis. Tutvusime mitmete erinevate nahahaigustega, UV - kiirguse toimest nahale ning sünnimärkidega. Nahahaigused Üheks kõige tuntumaks nahahaiguse vormiks on akne. Selle tekkimise peamiseks põhjuseks nimetatakse rasunäärmete suurenenud tundlikust androgeenide suhtes.  Kõige tavalisem akne esinemisvorm on komedoonakne.  Komedoonakne esinemine otsmikul, pilt:  Viide Androgeenid on meessuguhormoonid, mis stimuleerivad rasu tootmist rasunäärmetes. Akne on tänapäeval ravitav ning vajab oluliselt palju tähelepanu. Kõige tähtsam on naha pidev hooldus ning on soovitav kasutada mitmeid nahka kuivatavaid kreeme, kuid nende kasutamisega kaasneb naha kuivamine ja murenemine. UV - kiirgus Tänapäeval soovivad väga paljud inimesed endale head päevitust, kuid ei arvesta UV - kiirguses...

Sisehaigused

Sisehaigused 14. november 2017 - prof. Margus Lember Sissejuhatus sisehaigustesse tegi meile professor Margus Lember, kes rääkis meile lähemalt Tartu Ülikooli sisekliinikust. Samuti rääkis ta meile pisut diagnoosimisest ja selle metoodikast - vaevus, kaebus, sümptom. Semiootikaks nimetatakse õpetust haigusetunnustest. Sümptom on haiguse tunnus Reumatoloogia Järgnevalt jätkas meiega reumatoloog Annika Valner. Reumatoloogiaks nimetatakse haigusi, mis haarab endaga liigeseid, lihaseid, luid ja mitmeid kudesid. Seda esineb 10-20% kogu elanikkonnast. Reumatoloogiat saab jagada kahte alaliiki - põletikuline valu ja mehhaniline valu. Õppejõud Annika näitas meile mitmeid pilte rasketes juhtudest reumatoloogias. Anamnees on haiguse eellugu, mis on kogutud patsiendi või patsiendi lähedaste küsitluste käigus ja on umbes 80% kogu diagnoosist Rheumatoid arthritis, pilt:  Viide Suhkruhaigus Endokrinoloog Svetlana Matjus rääkis meile lähemalt diabeedi kahest vormist n...