Otse põhisisu juurde

Kardioloogia


Kardioloogia

21. november 2017 - Kristiina Lotamõis

Kohtusime Kristiina Lotamõisaga Tartu Ülikooli Kliinikumis, kes rääkis meile pisut lähemalt kardioloogiast ehk südameõpetusest. Tundi alustasime klassis, kus vaatasime pisut EKG - d ning arutasime üle varasemalt õpitud südame töö. Normaalseks täiskasvanud inimese vererõhuks on 140/90 mmHG. Uueks teadmiseks tuli meile hüpertensioon, mida inimene ise tunnetada ei suuda. Enamjaolt põevad südamehaigusi vanemad inimesed, kelle südametöö pole piisavalt hea või on kahjustunud.
  • EKG on südamefilm südamelöögi sagedusest
  • Hüpertensioon on kõrgvererõhktõbi
Südame ehitus, pilt: Viide

Peale teoreetilise osaga tutvumist tuli õppejõud Kristiina meile vastu ning lasi meil kauem olla südamekliinikumi osakonnas. Ta viis meid aniograafia- ja intensiivosakonda, kus olid ette valmistatud opitoad. Kõik pidi olema väga steriilne ning pidime hoiduma asjadele toetumisest ning nende puutumisest. Saime näha ühte operatsiooni, kus südamesse paigaldati tevar. Selline operatsioon toimus röntgeni abil, kus arvutiekraanilt oli näha südame veresoontkonda kontrastaine abil. Samuti nägime ka südameoperatsiooniks ettevalmistumist, kus südamele pääseti ligi kubemepiirkonnas olevast aordist. Intensiivosakonnas olid palatitest erinevate südamehaigustega inimesed, kes olid väga tähelepaneliku kontrolli all ning vajasid elus püsimiseks mitmete masinate abi. Kahjuks oli seal fotode tegemine keelatud ning ei saanud sellest jäädvustada pilte.
  • Aniograafia on veresoonte röntgeniuuring, kus verele kontrastaine lisamisega saab veresooned jäädvustada röntgenfilmile.
  • Tevar on aordi sisse pantav võrk, mis takistab aordist vere välja voolamist.
EKG ehk südamefilm, pilt: Viide

Kardioloogia tund oli huvitav just aniograafia- ja intensiivosakonna külastamise tõttu, sest südame ehitus ning töö ülesandend olid meile juba varasemalt tuttvad füsioloogia tundide tõttu. Saime käia kahel operatsioonil ning küsida seal viibivatelt arstidelt küsimusi, milles tekkis arusaamatus või huvi. 

Hans-Andero Kivi

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõrva-nina-kurguhaigused

Kõrva-nina-kurguhaigused 30. jaanuar 2018 - dr. Indrek Aus 30. jaanuaril käisime klassiga Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikumi osakonnas. Meid võttis vastu dr. Indrek Aus, kes oli väga energiline ning hea huumorisoonega.  Meie loeng algas kohe huvitava röntgenpildiga, millel täiskasvanud inimene oli alla neelanud sõrmuse. Dr. Aus rääkis kohe meile lähemalt sellest õnnetusest, kus abieluettepaneku käigus pandi joogi sisse sõrmus ning kogemata neelati see alla. Selliseid õnnetusi juhtub tihti peale lastega, kui lapsed panevad võõrkehi suhu, ninna või kõrva. Kõige sagedamini tullaksegi arsti juurde, kui laps on pannud endale kõrva legoklotsi, herne või kirsikivi ning seda enam kätte ise ei saada. Kõrva ehitus, pilt:  Viide Edasi võtsimegi teemaks kõrva ehituse. Kõige tähtsamaks kõrva osaks on kuulmekile, mis hoiab kõrva sees olevat rõhku ning aitab inimesel kuulda. Kuulmekile katki minemisel kasvab see ise umbes 10 päevaga kinni ning kui ei kasva, siis operats...

Dermatoloogia

Dermatoloogia 31.oktoober 2017 - dr. Külli Kingo Deramatoloogia on õpetus nahahaigustest, millest käis rääkimas meile dr. Külli Kingo minu enda koolis Tartu Tamme Gümnaasiumis. Tutvusime mitmete erinevate nahahaigustega, UV - kiirguse toimest nahale ning sünnimärkidega. Nahahaigused Üheks kõige tuntumaks nahahaiguse vormiks on akne. Selle tekkimise peamiseks põhjuseks nimetatakse rasunäärmete suurenenud tundlikust androgeenide suhtes.  Kõige tavalisem akne esinemisvorm on komedoonakne.  Komedoonakne esinemine otsmikul, pilt:  Viide Androgeenid on meessuguhormoonid, mis stimuleerivad rasu tootmist rasunäärmetes. Akne on tänapäeval ravitav ning vajab oluliselt palju tähelepanu. Kõige tähtsam on naha pidev hooldus ning on soovitav kasutada mitmeid nahka kuivatavaid kreeme, kuid nende kasutamisega kaasneb naha kuivamine ja murenemine. UV - kiirgus Tänapäeval soovivad väga paljud inimesed endale head päevitust, kuid ei arvesta UV - kiirguses...

Sisehaigused

Sisehaigused 14. november 2017 - prof. Margus Lember Sissejuhatus sisehaigustesse tegi meile professor Margus Lember, kes rääkis meile lähemalt Tartu Ülikooli sisekliinikust. Samuti rääkis ta meile pisut diagnoosimisest ja selle metoodikast - vaevus, kaebus, sümptom. Semiootikaks nimetatakse õpetust haigusetunnustest. Sümptom on haiguse tunnus Reumatoloogia Järgnevalt jätkas meiega reumatoloog Annika Valner. Reumatoloogiaks nimetatakse haigusi, mis haarab endaga liigeseid, lihaseid, luid ja mitmeid kudesid. Seda esineb 10-20% kogu elanikkonnast. Reumatoloogiat saab jagada kahte alaliiki - põletikuline valu ja mehhaniline valu. Õppejõud Annika näitas meile mitmeid pilte rasketes juhtudest reumatoloogias. Anamnees on haiguse eellugu, mis on kogutud patsiendi või patsiendi lähedaste küsitluste käigus ja on umbes 80% kogu diagnoosist Rheumatoid arthritis, pilt:  Viide Suhkruhaigus Endokrinoloog Svetlana Matjus rääkis meile lähemalt diabeedi kahest vormist n...