Otse põhisisu juurde

Psühhiaatria


Psühhiaatria

22. mai 2018 - õppejõud Innar Tõru ning arsitudengid Mirjam Pirn ja Helen Voogla

Meie viimane õppepäev toimus Püshhiaatriakliinikumis Noorukite osakonnas. Loeng oli kaheosaline, kus tudengid Mirjam Pirn ja Helen Voogla tegid meile teoreetilisest osast ülevaate ning õppejõud Innar Tõru täiustas seda hiljem.

Kogunesime klassiga seminariruumi, kus ootasid meid tudengid Mirjam Pirn ja Helen Voogla. Kuna aega oli vähe ning psühhiaatria valdkond väga suur, siis läbisime teemad väga pealiskaudselt. Teemadeks olid ärevushäired, depressioon, söömishäired, enesevigastamine, suitsiid ning selle märkamine, kuidas peaks neist teemadest rääkima, vaimse tervise hoidmine ja abi saamine. Eestis kannatab depressiooni käes ligikaudu 5,6% ehk 75 000 inimest. Enesetapp on 15. - 29. aastaste suurim surmapõhjus Eestis. Eestis on enesetapu sooritanud rohkem kui liiklusõnnetustes hukkunuid. 2016. aastal võttis 183 inimest oma elu. Tudengeid oli väga huvitav kuulata, sest nad olid teemadega väga hästi kursis. Nende teemad olid väga hästi kokku pandud ning igale vaimsele häirele oli lisatud juurde ka abi saamine ning ravi. Kõige tähtsam on alati leida teistelt inimestelt tuge ning olla kannatlik. Abistajal tuleks julgustada inimeset otsima professionaalset abi. Inimest ei tohiks sundida ärevust tekitavasse olukorda, sest see võib tekitada suurema vaimse probleemi. Samuti püüdsid tudengid meid panna sarnasse olukorda ning panid meid probleemküsimusega mõtlema - "Ah küll ta hakkama saab, ma ei viitsi temaga tegeleda, see on tema probleem". Kas te ütleksite sama oma sõbrale, kes on auto alla jäänud? 

Mida öelda abivajajale?
  • "Kuidas ma sulle toeks saan olla?"
  • "Ma olen sulle olemas."
  • "Ma ei mõista sind hukka."
  • "Aitäh, et mind usaldad."
  • "Ma ei taha sind kaotada."
  • "Ma ei tea sellest teemast palju, aga tahaksin mõista."
Mida mitte öelda abivajajale?
  • "Mõtle positiivselt!"
  • "Küll see üle läheb."
  • "Su elul pole ju midagi viga."
  • "Sa oled lihtsalt laisk."
  • "Sul jäävad sellest ju armid."
  • "See on rõve."
  • "Aga sa pole ju paks."
Kõige tähtsam on üldise tervise ja heaolu hoidmine. Vaimse tervise säilitamiseks on üliolulised uni, toitumine ja füüsiline tegevus. Lükata tuleks ümber negatiivne suhtlus endaga ning valideerida enda tundeid ja mõtteid. Võtta enda eest hoolitsemist tõsisemalt ja puhata. Esimese loengu lõpus rääkis meile ka enda kogemustest tudeng Helen Voogla, kes kannatas sammuti depressiooni all. Tänaseks on ta õnneks selle vastu abi saanud ning külastab psühholoogi regulaarselt.

Depressioon, pilt: Viide
Viimases loengu osas kohtusime õppejõu ja psühholoogi Innar Tõruga. Ta tutvustas meile psüühikahäireid filmiga "Hullumeelsus". Ta oli filmist välja valinud erinevad lõigud, kus näidata psüühikahäiretega inimest, ning me klassiga pidime tuvastama, mis võiks olla tema psüühikahäireks. Meil üldiselt õnnestus see ning toimus hea arutelu õppejõu Innariga. Õppejõud Innar oli ise väga jutukas ja humoorikas. 

Hans-Andero Kivi

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõrva-nina-kurguhaigused

Kõrva-nina-kurguhaigused 30. jaanuar 2018 - dr. Indrek Aus 30. jaanuaril käisime klassiga Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikumi osakonnas. Meid võttis vastu dr. Indrek Aus, kes oli väga energiline ning hea huumorisoonega.  Meie loeng algas kohe huvitava röntgenpildiga, millel täiskasvanud inimene oli alla neelanud sõrmuse. Dr. Aus rääkis kohe meile lähemalt sellest õnnetusest, kus abieluettepaneku käigus pandi joogi sisse sõrmus ning kogemata neelati see alla. Selliseid õnnetusi juhtub tihti peale lastega, kui lapsed panevad võõrkehi suhu, ninna või kõrva. Kõige sagedamini tullaksegi arsti juurde, kui laps on pannud endale kõrva legoklotsi, herne või kirsikivi ning seda enam kätte ise ei saada. Kõrva ehitus, pilt:  Viide Edasi võtsimegi teemaks kõrva ehituse. Kõige tähtsamaks kõrva osaks on kuulmekile, mis hoiab kõrva sees olevat rõhku ning aitab inimesel kuulda. Kuulmekile katki minemisel kasvab see ise umbes 10 päevaga kinni ning kui ei kasva, siis operats...

Dermatoloogia

Dermatoloogia 31.oktoober 2017 - dr. Külli Kingo Deramatoloogia on õpetus nahahaigustest, millest käis rääkimas meile dr. Külli Kingo minu enda koolis Tartu Tamme Gümnaasiumis. Tutvusime mitmete erinevate nahahaigustega, UV - kiirguse toimest nahale ning sünnimärkidega. Nahahaigused Üheks kõige tuntumaks nahahaiguse vormiks on akne. Selle tekkimise peamiseks põhjuseks nimetatakse rasunäärmete suurenenud tundlikust androgeenide suhtes.  Kõige tavalisem akne esinemisvorm on komedoonakne.  Komedoonakne esinemine otsmikul, pilt:  Viide Androgeenid on meessuguhormoonid, mis stimuleerivad rasu tootmist rasunäärmetes. Akne on tänapäeval ravitav ning vajab oluliselt palju tähelepanu. Kõige tähtsam on naha pidev hooldus ning on soovitav kasutada mitmeid nahka kuivatavaid kreeme, kuid nende kasutamisega kaasneb naha kuivamine ja murenemine. UV - kiirgus Tänapäeval soovivad väga paljud inimesed endale head päevitust, kuid ei arvesta UV - kiirguses...

Sisehaigused

Sisehaigused 14. november 2017 - prof. Margus Lember Sissejuhatus sisehaigustesse tegi meile professor Margus Lember, kes rääkis meile lähemalt Tartu Ülikooli sisekliinikust. Samuti rääkis ta meile pisut diagnoosimisest ja selle metoodikast - vaevus, kaebus, sümptom. Semiootikaks nimetatakse õpetust haigusetunnustest. Sümptom on haiguse tunnus Reumatoloogia Järgnevalt jätkas meiega reumatoloog Annika Valner. Reumatoloogiaks nimetatakse haigusi, mis haarab endaga liigeseid, lihaseid, luid ja mitmeid kudesid. Seda esineb 10-20% kogu elanikkonnast. Reumatoloogiat saab jagada kahte alaliiki - põletikuline valu ja mehhaniline valu. Õppejõud Annika näitas meile mitmeid pilte rasketes juhtudest reumatoloogias. Anamnees on haiguse eellugu, mis on kogutud patsiendi või patsiendi lähedaste küsitluste käigus ja on umbes 80% kogu diagnoosist Rheumatoid arthritis, pilt:  Viide Suhkruhaigus Endokrinoloog Svetlana Matjus rääkis meile lähemalt diabeedi kahest vormist n...