Meditsiini ja tervishoiu õppepäevad

Psühhiaatria 22. mai 2018 - õppejõud Innar Tõru ning arsitudengid Mirjam Pirn ja Helen Voogla Meie viimane õppepäev toimus Püshhiaatriakliinikumis Noorukite osakonnas. Loeng oli kaheosaline, kus tudengid Mirjam Pirn ja Helen Voogla tegid meile teoreetilisest osast ülevaate ning õppejõud Innar Tõru täiustas seda hiljem. Kogunesime klassiga seminariruumi, kus ootasid meid tudengid Mirjam Pirn ja Helen Voogla. Kuna aega oli vähe ning psühhiaatria valdkond väga suur, siis läbisime teemad väga pealiskaudselt. Teemadeks olid ärevushäired, depressioon, söömishäired, enesevigastamine, suitsiid ning selle märkamine, kuidas peaks neist teemadest rääkima, vaimse tervise hoidmine ja abi saamine. Eestis kannatab depressiooni käes ligikaudu 5,6% ehk 75 000 inimest. Enesetapp on 15. - 29. aastaste suurim surmapõhjus Eestis. Eestis on enesetapu sooritanud rohkem kui liiklusõnnetustes hukkunuid. 2016. aastal võttis 183 inimest oma elu. Tudengeid oli väga huvitav kuulata, sest nad olid teemade...

Perearst ja peremeditsiin 8. aprill 2018 - dr. Kadri Suija Peremeditsiini loeng toimus 8. aprillil Maarjamõisa polikliinikus, mida viis läbi Kadri Suija. Arutasime õppejõuga, miks käiakse perearsti juures ja mille jaoks nad vajalikud on. Ka jutuks tuli patsiendi arvamused perearsti kohta - tunneb mind hästi, hea nõuandja, teeb terveks jne. Perearsti juurde mineku põhjused: Uus äge terviseprobleem Kroonilise terviseprobleemi ägenemine Tervise kontroll Uuringutulemuste teadasaamine Tervisetõendid, dokumendid Teise arsti kontsultatsiooniotsuse arutamine Perearst on eriettevalmistuse saanud arst, kes annab järjepideva üldarstiabi, korraldab hooldust ja haigusi ennetavaid menetlusi kõigile oma nimistus olevaile isikutele. Perearst peaks tegema algse analüüsi patsiendi kaebuse kohta. Peremeditsiin on maailmas suhteliselt uus akadeemiline eriala. 2018. aastal täitus Eestil 25 aastat peremeditsiini.  Perearstiks saamine: 6 aastat arsti põhiõpe, üldarst (MD) 3 ...

Radioloogia 17. aprill 2018 - dr. Martin Reim Meie õppepäev sai alguse Tartu Ülikooli Kliinikumis radioloogia osakonnas. Kohtusime seal meie õppejõu Martin Reimiga, kes tegi meile teoreetilise osa ülevaate ning näitas meile ka radioloogia osakonna palateid. Radioloogia on arstiteaduse haru ja eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste diagnoosimist, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli. Radioloogia tegeleb ka haiguste ravimisega, kasutades menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid ( Viide ). Radioloogiline uuring on eriarsti kontsultatsioon ( Probleem -> kliiniline hüpotees -> saatekiri -> registratuur -> radioloogiatehnik/õde -> radioloog -> uuringu vastus -> ravi). Samuti rääksime veel põgusalt ultrahelist, angiograafiast, kompuutertomograafiast, mammograafiast. Radioloogia on meditsiini valdkond, mida läheb vaja igas osakonnas.  Kopsu röntgenpilt, pilt: Hans-Andero Kivi Õppep...

Meditsiinigeneetika 10. aprill 2018 - Ele Prans, Gea Kõks Meditsiinigeneetika õppepäev toimus meil Biomeedikumis Bio- ja siirdemeditsiini intstituudi Patofüsioloogia osakonnas. Meie õppepäeva viisid läbi õppejõud Ele Prans ja Gea Kõks. Meie õppepäev oli üsnagi praktiline, sest meile anti tööülesandeks hiire koeproovist RNA eraldada TRIzol. Kohe alguses anti meile kätte töövahendid, mida oli vaja kasutada. Samuti saime ka protokolli, mille alusel hakkasime tööd tegema. Tööprotokoll, pilt: Hans-Andero Kivi Me jagasime end neljastesse rühmadesse ning alustasime tööga. Mina olin koos rühmas enda klassikaaslaste Margi, Minna-Maria ja Christeriga. Mulle väga meeldis, et saime ise teha väga palju asju ära ning kui tekkis mõne ülesande puhul küsimusi, siis saime kohe õppejõududelt vastuse. Pidime kasutama uusi vahendeid, millega varem polnud kokku puutunud. Töö võttis üsna kaua aega, sest peale iga uue aine lisamist pidime kasutama tsentrifuugi, mis aitas läbi segada meie lahuse...

Anestesioloogia/erakorraline meditsiin 13. veebruaril 2018 - dr. Jaan Sütt 1958. aastal puhkes lastehalvastuse epideemia, mis pani aluse intensiivravi osakonna tekkele. Tarvis oli hingamist toetavaid aparaate. Selle vastu tehti vaktsiin ning pole enam sagedalt levinud haigus. "Raudsed kopsud" - algeline hingamisaparaat. Meie õppepäeva viis läbi dr. Jaan Sütt. Käisime Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas. Meie klass jaotati kohe kolmeks ning iga rühm viidi erinevasse intensiivravi osakonda. Mina käisin 2. intensiivravi osakonnas, kus õppejõud andis meid üle seal osakonnas töötavale arstile, kelle nime ma kahjuks ei mäleta. Teda oli väga huvitav kuulata, sest ta rääkis meile väga palju enda töö kogemustest ning tõi välja fakte, mida kuskilt mujalt ei kuuleks. Osakond on töös igapäevaselt ning töötajad ja arstid töötavad vahetustega. Me saime tutvuta osakonnas olevate haigetega ning rääkisime nende seisunditest. Enamus haigetest olid väga raskes seis...

Pediaatria ehk lastehaigused 6. veebruaril 2018 - dr. Heili Varendi 6. veebruaril toimus meie meditsiiniõppepäev Tartu Ülikooli Lastekliinikumis. Kohtusime seal õppejõu Heili Varendi. Planeeritud oli ka kohtumine dr. Noormetsaga, kuid see jäi kahjuks ära. Loengult saime teada palju huvitavat sünnitamise, arengut mõjutavate tegurite ja riinapiima kohta. 2014. aastal sündis maailmas 353000 last ehk 4,3 last sekundis. Eestis sünnib enamus lapsi Tallinnas ning seda keskmiselt 8000 last aastas. Uuringute järgi on Ameerika Ühendriikide lapsed kõige suuremas vaesuses. Kõige sagedasem probleemid vastsündinutel on kaasasündinud haigused, toitmisprobleemid ja allergia. Väikelaste suurimateks probleemideks on nakkushaigused ja allergia. Väga sageli võivad sellised probleemid lõppeda surmaga. Arengut mõjutavad tegurid:  Ema tervis, raseduse kulg Rasedusnädal sünnil, sünnikaal Lapse varased haigused ja tüsistused Arengukeskkond Pediaatria, pilt:  Viide Samuti rä...

Kõrva-nina-kurguhaigused 30. jaanuar 2018 - dr. Indrek Aus 30. jaanuaril käisime klassiga Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikumi osakonnas. Meid võttis vastu dr. Indrek Aus, kes oli väga energiline ning hea huumorisoonega.  Meie loeng algas kohe huvitava röntgenpildiga, millel täiskasvanud inimene oli alla neelanud sõrmuse. Dr. Aus rääkis kohe meile lähemalt sellest õnnetusest, kus abieluettepaneku käigus pandi joogi sisse sõrmus ning kogemata neelati see alla. Selliseid õnnetusi juhtub tihti peale lastega, kui lapsed panevad võõrkehi suhu, ninna või kõrva. Kõige sagedamini tullaksegi arsti juurde, kui laps on pannud endale kõrva legoklotsi, herne või kirsikivi ning seda enam kätte ise ei saada. Kõrva ehitus, pilt:  Viide Edasi võtsimegi teemaks kõrva ehituse. Kõige tähtsamaks kõrva osaks on kuulmekile, mis hoiab kõrva sees olevat rõhku ning aitab inimesel kuulda. Kuulmekile katki minemisel kasvab see ise umbes 10 päevaga kinni ning kui ei kasva, siis operats...

Neuroloogia  23. jaanuar 2018 - prof. Pille Taba Loeng toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus meile tuli tutvustama neuroloogiat professor Pille Taba. Loeng oli kahe osaline, kus esimeses osas tutvusime närvisüsteemiga, kesknärvisüsteemiga ja neuroloogilise haige uurimise põhiprintsiipidega. Samuti vaatasime röntgenipilte ajust ja videoid haigetest. Teises loengu osas käisime neuroloogia osakonnas vaatamas insuldi kabinete ja palateid. Teoreetilist osa alustasime närvisüsteemi üle vaatamisega. Närvisüsteemil on kaks osa: kesknärvisüsteem, mille alla kuuluvad peaaju ja seljaaju, ning perifeerne närvisüsteem, mille alla kuuluvad perifeersed närvid ja ganglionid. Närvisüsteemi elemendid ehk rakud jagunevad kaheks: 10% on närvirakke ehk neuroneid (hallaine) ja 90% gliirakke (valgeaine). Gliia on tugielement, mis eraldab ja grupeerib neuroneid. Samuti rääkisime lähemalt ka sünapsist ja närvisüsteemi arengust. Kompuutertomograafia uuring, pilt:  Viide Järgnevalt hakk...